Sissejuhatus
Praeguses kriisilises majandusolukorras Eestis seisavad ettevõtjad silmitsi mitmete väljakutsetega, millest üks on maksukohustuste tõhus juhtimine. Üks tähtis aspekt, mis nõuab erilist tähelepanu, on erisoodustuste mõiste. Selles artiklis vaatleme põhjalikumalt, mis on erisoodustused, kuidas neid Eesti seadusandluses käsitletakse ja millised võivad olla nende mõjud teie ettevõttele.
Mis on erisoodustused?
Erisoodustused on teatud hüvitised või teenused, mida tööandjad pakuvad oma töötajatele lisaks tavapalgale. Need võivad hõlmata kõike alates ettevõtte auto isiklikuks kasutamiseks kuni tööga mitteseotud koolituste kulude katmise. Oluline on mõista, et selliseid hüvitisi loetakse töötaja sissetulekuks ja neile kehtib maksukohustus.
Erisoodustuste maksustamine.
Tulumaksuseaduse kohaselt võib erisoodustusi maksustada füüsilise isiku tulumaksuga 20/80 ja sotsiaalmaksuga 33%. See tähendab, et selliste soodustuste kogukulu võib ettevõttele olla kahekordne tavakuludega võrreldes, arvestades, et käibemaksu ei saa selliste tehingute korral tagasi taotleda.
Maksustamise seisukohast arvutatakse erisoodustusi ‘tagurpidi’ viisil, justkui oleks töötaja saanud vastava hüvitise sularahas. See tähendab, et isiku tulumaks ja sotsiaalmaks arvutatakse hüvitise hinnangulisele ‘brutoväärtusele’, mis on suurendatud vastava maksukoormuse võrra
Erandid
On oluline märkida, et mitte kõik tööandja poolt pakutavad hüvitised ei kvalifitseeru erisoodustustena. Näiteks tööks vajalikud esemed, nagu tööriided või kontoritarbed, isegi kui need on kallid, ei loeta erisoodustusteks. See tähendab, et töötajate varustamine kvaliteetsete töövahenditega ei too ettevõttele kaasa lisamaksukohustusi. Sama kehtib ka näiteks sünnipäevaks kingitud lillede või kontoris pakutava joogivee kohta, mida üldjuhul ei peeta erisoodustusteks ja mida võib käsitada tavaliste ettevõtluskuludena.
Teised hüvitiste liigid, nagu isiklike eluasemekulude hüvitamine või kaupade ja teenuste pakkumine turuhinnast madalamate hindadega, kuuluvad erisoodustuste hulka ning neid tuleb vastavalt deklareerida ja maksustada. See toimub TSD vormi 4. lisas (füüsilise isiku tuludeklaratsioon).
Näited
Järgnevad on erihüvitiste näited:
- Ettevõtte auto kasutamine isiklikeks otstarveteks.
- Eluasemekulude katmine (näiteks tasuta korteri pakkumine õpetajale, kui töökoht asub üle 50 kilomeetri kaugusel ja töötajal ei ole kodu lähedal asuvat kinnisvara).
- Kaupade või teenuste pakkumine tavaklientide hinnast madalamate hindadega.
- Tööga mitteseotud kindlustuste (näiteks pensionikindlustus) eest maksmine.
- Laenude andmine madalama intressimääraga, kui see on turul saadaval.
- Kaupade või teenuste soetamine turuhinnast kõrgemate hindadega.
- Laenu tagasimaksmata jätmine.
- Tööga mitteseotud koolituste eest maksmine (näiteks kudumiskursused). Siiski ei käsitata kõiki toetusi erisoodustustena. Näiteks sünnipäevaks kingitud lilled või kontoris pakutav joogivesi ei loeta tavaliselt erisoodustusteks ja neid võib käsitleda tavaliste ettevõtluskuludena.”
Erisoodustuste keerukus
Erisoodustuste haldamisel on keeruline mõista, milliseid soodustusi ja millistes olukordades võib töötajatele pakkuda ilma lisamaksudega kaasnevate tagajärgedeta.
Näiteks võib õppemaks olla mittemaksustatav erisoodustus, kui koolitus on otseselt seotud töötaja ametikohustustega ettevõttes ja soodustab tema ametialast arengut. Sellisel juhul võib koolituskulud liigitada üldisteks ettevõtluskuludeks ja neid ei arvestata töötaja tulu hulka. Kuid kui koolitus ei ole seotud tööga, näiteks raamatupidaja kudumiskursus, siis selliste koolituste kulud käsitatakse erisoodustustena ja on maksustatavad.
See toonitab, kui tähtis on kulude hindamisel vahet teha töötaja isiklikel huvidel ja ettevõtte huvide vahel.
Kuidas vältida ebavajalike maksude maksmist?
Ebavajalike maksukohustuste vältimiseks peavad tööandjad selgelt määratlema oma hüvitiste poliitika, kaasa arvatud ranged kriteeriumid, mis peavad olema täidetud, et hüvitis ei loetaks erisoodustuseks. Näiteks kehtestavad ettevõtted tihti piiranguid töötajatele antavate kingituste väärtusele või nõuavad, et kõik koolitusprogrammid oleksid personaliosakonna poolt heaks kiidetud, et tagada nende ametialane relevantsus.
Kui ettevõte pakub erisoodustusi, on oluline nende väärtuse täpne arvutamine, et maksubaasi õigesti määrata. Näiteks kui ettevõte maksab töötaja eluruumi üürikulud, tuleb maksukohustuse arvutamiseks määrata sellise eluruumi turuhind.
Lisaks peaksid ettevõtted hoolikalt dokumenteerima kõik erisoodustuste andmisega seotud tehingud, et olla valmis oma tegevust toetama maksuameti kontrollide puhul. See hõlmab kõikide arvete, rendilepingute ja muude dokumentide säilitamist, mida saab kasutada kulude tõendamiseks.
Üldiselt nõuab erisoodustuste haldamine põhjalikku planeerimist ja seadusandluse tundmist, et vältida tarbetuid maksukulusid ja võimalikke sanktsioone. See on eriti tähtis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, kus iga euro on oluline ja ootamatud maksukohustused võivad oluliselt mõjutada ettevõtte finantsolukorda.
Ettevõtjad võiksid kaaluda erisoodustuste jälgimis- ja aruandlussüsteemi loomist, et hõlbustada raamatupidamist ja tagada maksudele vastavus. Selline süsteem aitaks hallata maksuriske ja tagada maksuhalduri jaoks läbipaistvust
Järeldus
Kokkuvõttes võivad erisoodustused olla väärtuslikuks vahendiks töötajate toetamisel ja ettevõtte kultuuri tugevdamisel, kuid vajavad põhjalikku planeerimist ja haldamist. Eesti maksuseaduste nüansside mõistmine aitab ettevõtjatel vältida soovimatuid maksualaseid tagajärgi ja maksimaalselt ära kasutada nende soodustuste pakutavaid võimalusi.
