Sõiduauto kasutamise kord ettevõttes.
Tavaliselt eristatakse kaht põhivarianti sõiduauto kasutamise korraldamiseks ettevõtte operatiivseteks vajadusteks:
- Sõiduauto on ettevõtte omanduses või see on võetud liisingusse.
- Töötaja, juhatuse liikme või ettevõtte omaniku isiklik sõiduauto on kaasatud tööprotsessi ning kasutatakse ametialasteks eesmärkideks.
Uurime mõlemat varianti detailsemalt.
Kui ettevõte omab sõiduautot (omandiõigus, liising)
Juhul kui ettevõte on sõiduauto omanik, võib selle sõiduvahendi kasutus olla järgmisel kujul:
- Täielikult ärikasutus – sõiduauto kasutamine üksnes ametialastel eesmärkidel.
- Kombineeritud kasutus – sõiduauto kasutamine nii ametialastel kui ka isiklikel eesmärkidel.
100% sõiduauto kasutus ärilistel eesmärkidel:
Järgmised tingimused peavad olema täidetud, et saada 100%-list käibemaksu tagastust sõiduautoga seotud kuludelt:
- Sõiduauto asub pärast tööpäeva lõppu tööandja territooriumil.
- Sõiduki liikumist jälgitakse GPS-põhise sõidupäeviku kaudu, tagades sellega tõendamiskohustuse täitmise.
- Transpordiosakonna registris on fikseeritud märge, et sõiduautot ei kasutata isiklikel eesmärkidel.
Antud tingimustel ei kohaldata erisoodustusmaksu ja käibemaks on tagastatav täies ulatuses.
Kui sõiduauto kasutusviis muutub (näiteks kui seda algselt kasutati ainult ärilistel eesmärkidel, kuid hiljem hakatakse seda kasutama ka isiklikel eesmärkidel), on vajalik esitada taotlus liiklusregistrisse selle kasutusotstarbe muutmiseks. Kui registris ei ole märget sõiduauto isikliku kasutuse kohta, on ettevõttel kohustus maksta maksud erisoodustuse pealt.
Sõiduauto kombineeritud kasutus:
Kui ettevõtte sõiduautot kasutatakse lisaks ametialastele ülesannetele ka isiklikul eesmärgil, kaasneb sellega erisoodustuse maksukohustus. Erisoodustuse arvutamisel lähtutakse sõiduauto võimsusest kilovattides, mitte läbitud kilomeetrite arvust. Seadusjärgselt määratakse erisoodustuse maksumus uute sõiduautode puhul 1,96 eurot kilovati kohta kuus. Sõiduautode puhul, mis on vanemad kui viis aastat, on erisoodustuse määr 1,47 eurot kilovati kohta kuus. Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et antud regulatsioon kehtib üksnes sõiduautode suhtes.
“Kaheaastane regulatsioon”:
Seoses ettevõtte poolse sõiduauto soetamisega kehtib niinimetatud “kaheaastane regulatsioon”. Kui sõiduauto on soetatud eksklusiivselt ärilistel eesmärkidel ja seda kasutatakse nõuetekohaselt esimese kahe aasta vältel alates ostukuupäevast, mis on kontrollitav, on ettevõttel õigus arvestada sisendkäibemaksu 100%-lises ulatuses. Juhul kui kahe aasta vältel alates ostust tehakse vähemalt üks isiklik sõit, väheneb õigus sisendkäibemaksu mahaarvamisele automaatselt 50%-ni nii sõiduauto soetamise kui ka sellega seotud jooksvate kulude osas. See tähendab, et esialgu arvestatud sisendkäibemaksu tuleb korrigeerida kas samas käibemaksudeklaratsioonis, milles see esitati, või järgmise aasta jaanuaris esitatavas deklaratsioonis, millele lisandub intress. Kõik see toimub sõltumata sõiduauto konkreetsest ärilise ja isikliku kasutamise proportsioonist antud kaheaastase perioodi jooksul.
2. Isikliku sõiduauto kasutus ametialaste lähetuste puhul
Isikliku sõiduauto kasutus ärilistel eesmärkidel:
Ettevõttel pole vajadust soetada sõiduautot ainult äriliseks kasutamiseks. Töötajate, juhatuse liikmete või omanike isiklikke sõidukeid võib kasutada ärilistel eesmärkidel, eeldusel, et vastav isik on andnud selleks nõusoleku. Sel juhul on ettevõttel õigus maksta isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitist.
Milliseid isiklikke sõidukeid võib kasutada ettevõtte huvides?
Isikliku sõiduauto kasutamise korral on võimalik maksta hüvitist. Selliseks sõidukiks peab olema M1-kategooria sõiduauto. Sõiduk peab olema omandis või kasutuses isikul, kellele hüvitist makstakse, mida tõendatakse kas volikirjaga või vastava märkega tehnilises passis.
Dokumentide esitamise nõuded isikliku sõiduki kasutamise hüvitise saamiseks.
Järgnevad dokumendid on vajalikud isikliku sõiduki kasutamisel tekkivate kulude hüvitamiseks:
- Kirjalik määrus või korraldus, millega kinnitatakse: hüvitise saaja täisnimi; määratud hüvitise summa; ning kuupäev või periood, mille jooksul ärireisid toimusid. Nimetatud korraldust võib kinnitada perioodiks, mis ületab ühe kuu.
- Dokumendi koopia, mis tõendab isiku õigust sõiduauto kasutamisele.
- Täielik sõidupäevik, kus on märgitud: sõidukit kasutanud isiku täisnimi; sõiduki registreerimismärk; iga ärireisi alg- ja lõppkilomeetrite näit; lisaks iga ärireisi toimumise kuupäev ja eesmärk. Täiendavate arvete või kviitungite esitamine antud hüvitise saamiseks ei ole nõutav.
Sõidupäevikut võib pidada nii paberil kui ka digitaalselt. Juhul, kui hüvitist makstakse ilma nõuetekohase arvestuseta, käsitatakse seda palgana ning see tuleb deklareerida ja maksustada vastavalt palgamaksetele.
Hüvitise potentsiaalne määr:
Maksuvabalt võib hüvitist maksta 0,30 eurot iga ametliku töösõidu kilomeetri kohta, kuid ühe hüvitise saaja kohta ei tohi kogusumma kalendrikuus ületada 335 eurot.
Hüvitise kogumäär (maksuvaba osa) tuleb kajastada INF14 vormil hiljemalt järgneva aasta 1. veebruariks. Deklaratsioonis esitatakse detailid hüvitise saajate, st füüsiliste isikute ja kasutatud sõidukite kohta.
Hüvitise maksmise järjestust ei ole seadusandlusega kindlaks määratud. Seega on võimalik teha aasta jooksul ühekordne väljamakse. Kui ettevõte kompenseerib lisakulusid, nagu kütuse- või remondikulud, siis need kulud kuuluvad samuti 335-eurose kuulimiidi sisse.
Lisaks sõidukulude hüvitamisele on autoomanikul õigus saada kompensatsiooni parkimiskulude katteks ilma sõidupäeviku pidamise nõudeta. Sel juhul on vajalik esitada vastavad kuludokumendid ja selgitused (taotlus). Parkimiskulude hüvitis ei ole arvestatud 335-eurose kuulimiidi sisse.
